Grupitööna valminud õpikeskkonna teemaga seotud lühivideo.
Grupitöö on teostatud Taimi, Viive ja minuga (Maris).
Videot on lõigatud ja üleliigne materjal eemaldatud. Lisatud erinevaid animatsioone ning animatsiooni aega pikendatud. Muusikaheli on lõigatud, vaigistatud ja juurde tekitatud (copy/paste lõppu). Tekst on lisatud pealdisena ja tiitritena. Video on YouTube üles laetud :)
Tunnitöö: Video on elektrooniliste signaalide abil liikuva pildi edastamise tehnoloogia. TV standardid
NTSC (National Television Standards Committee, kasutusel Ameerikas ja Jaapanis) näeb ette 525 reaga kaadreid 30 tükki sekundis.
PAL (Phase Alternation Line, kasutusel Euroopas) näeb ette 25 kaadrit sekundis, igaks 625 reaga
SECAM (Secuentiel Couleur Avec Memoire) on Prantsusmaal kasutatava standard, 25 kaadrit sekundis, igaüks 625 reaga.
Analoogvideosignaali standardid:
Composite video - signaal on analoogsignaal, mis kombineerib heledus (luminance) ja värvus (chrominance) informatsiooni üheks, mida saab edastada ühe traadi kaudu või salvestada ühele magnetlindi rajale (track). Puuduseks on vead värvide taasesitamisel, kuna kombineerituna heleduse ja värvuse signaalid kattuvad.
S-Video (separate video), mida nimetatakse vahel ka Y/C, pärineb aastast 1987, kui JVC tutvustas seda koos S-VHS standardiga. S-Video puhul on heleduse (luminance) ja värvuse (chrominance) info eraldatud kaheks eraldi analoogsignaaliks, mida edastatakse kahe eraldi traadi abil või salvestada magnetlindi kahele eraldi reale.
Component video puhul talletatakse ja edastatakse videot kahe või enama signaalina (vastandina komposiitvideole). Lihtsaim komponentvideo kasutab kolme diskreetset RGB signaali. Selline süsteem on kasutusel Euroopas SCART ühenduste puhul ja sellisel juhul on tavaliselt kasutusel veel neljas, sünkroniseerimiskomponent. Komponentvideo on kasutusel professionaalses videotöötluses, sest see tagab parima kvaliteedi ja värvuste taasesituse.
SCART tuleb prantsusekeelsest nimetusest "Syndicat des Constructeurs d'Appareils Radiorécepteurs et Téléviseurs" ja on audio-videoseadmete kombineeritud ühenduskaabel. Seda tutakse veel ka "Pertitel" ja "Euroconnector" nime all. SCART kirjelduse leiab CENELEC EN 50 049-1:1989 ja IEC 933-1 standardis. SCART lubab kasutada erinevaid kontaktide konfiguratsioone, järgnevas toome ära tüüpilise kontaktide konfiguratsiooni.
Digitaalsed ühendused
Kuigi digitaalseid videoseadmeid saab sageli just arvutiga ühendada ka USB 2.0 liidese
kaudu, vaatleme siinkohal siiski paremat kvaliteeti pakkuvaid spetsiaalühendusi - FireWire
Sel nädalal siis viies ja viimane kontakt! Teemaks video! Räägime lühidalt olulistest tehnilistest detailidest ja siis monteerime lihtsamal moel. Kasutame Windows Movie Makerit (tasuta aga näiteks Windows 7 ja 8 puhul tuleb eraldi Essentials paketist installida).
Helitöötluse teemaga kaasneb taas kaheosaline kodutöö ülesanne.
1) Salvestasin järjest ühte faili terve Eesti tähestiku jagu tähti. Puhastasin taustal olevast mürast ning aeglustasin väheke heli tempot. Pärast helifaili töötlemist jagasin antud faili tähe kaupa üksikuteks mp3 failideks:
0 koha leidmine: Edit/Find Zero Crossings
Salvestuse siltide abil osadeks jagamine: Track/Add Label At Selection
Seejärel loodud helifailid kopeerisin tähestikumängu (alfabeetgame.zip). “heli” kataloogis asendasin olemasolevad helifailid enda omadega. Valminud tähestiku mängu võimalik mängida. Hääl annab vihjeid.
2) Multitrack töötlus! Luuletuse pealkiri: Kaks pilti Luges: Õnnela Carolin (noorem tütar) Taustamuusika: Allar "A Breeze From Alabama"
Helitöötluse teemaga kaasneb taas kaheosaline kodutöö!
1) Salvestada järjest ühte faili terve Eesti tähestiku jagu tähti! Puhastada, soovi järgi töödelda ja siis jagada see tähe kaupa üksikuteks mp3 failideks!
Eesmärgiks on kõik need Teie loodud helifailid kopeerida tähestikumängu (see on zip failina alfabeetgame.zip saadaval aadressil: http://www.cs.tlu.ee/~rinde/oppetoo/ht12/heli/) “heli” kataloogi asendamaks seal olemasolevaid. Seejärel saate alfabeet.swf nimelise faili käivitada (Flashiga tehtud mäng) ja proovida, kuidas mäng Teie häälega vihjeid annab!
2) Luua heliklipp, milles kombineerite oma kõnet, taustamuusikat ja ehk veel mingeid klippe. Kas loete luulet, reklaamite midagi, selgitate mõnda loodusnähtust vms. Mida kooliga seotum, seda parem! Ehk siis multitrack töötlus!
Tähtajaks meie järgmise tunni eelne kolmapäev, siis jõuan nädalalõpuks veel üle vaadata (kuulata)!
Heli on õhu või muu meediumi võnkumine, mis saab põhjustada kuulmisnärvide kaudu aistingu
Hääl on kõris tekitatav ja suus kuuldavale toodav heli. Akustiline signaal on andmeid kandvast helist koosnev signaal. Kõne on hääle mustrid vaadeldavas loomulikus keeles või selliseid mustreid simuleerivad akustilised signaalid.
Tsükkel (cycle) on võnkekõvera osa, mis algab keskjoonest, läbib laine maksimumpunkti, miinimumpunkti ja lõppeb taas keskjoonel.
Perioodiks (period) nimetatakse tsükli ajalist kestust
Tsükli pikkust väljendatakse ka lainepikkusega (wavelength), mis on kahe järjestikuse tsükli
analoogiliste punktide vaheline kaugus.
Sagedus (frequency) on termin, mis väljendab tsüklite arvu ajaühikus. Sageduse mõõtühikuks
on Herts (Hz).
1 kiloherts (kHz) = 1000 Hz
1 megaherts (MHz) = 1000000 Hz = 1000 kHz
Mida suurem on sagedus, seda kõrgema heliga on tegemist.
Tavaline inimene kuuleb helisid 20 Hz kuni 17 kHz (paremal juhul isegi 16 Hz kuni 20 kHz). Vanusega kaasneb ülemise kuulmisläve langus 17 kHz või isegi 15 kHz ja madalamale tasemele (üle 55 aastastel väheneb kuulmislävi umbes 80 Hz poole aastaga), alumine lävi püsib enam-vähem sama.
Kõige tundlikum on inimese kuulmismeel sagedusvahemikus 2000 – 4000 Hz.
Mehed suudavad laulda isegi nii madala häälega, mille sagedus on 60 Hz, naishääl võib lauldes küündida sageduseni 12000 Hz. Inimese kõne sagedus jääb tavaliselt 5 kHz piiridesse.
Telefonisüsteemides suudetakse reeglina edastada helisid sagedusega 220 Hz kuni 3500 Hz. Enamuse telefonivõrkude edastatava heli sagedusulatus on siiski vahemikus 280 Hz – 3300 Hz.
Perioodiliste võngete korral on komponentideks harmoonilised võnked (harmonics), mis on aluseks võetud põhitooni fundamental frequency) kordsed Harmoonilisi võnkeid nimetatakse sageli ka ülemtoonideks (overtone). Harmoonilised võnked ulatuvad aga kuni 5 kHz sageduseni, seega ongi
inimese kõne sagedus kuni 5 kHz.
Muusikas tähendab helikõrgus (pitch) noodi tajutud sagedust.
Tämber (timbre) on heli omadus, mis viitab tema kvaliteedile. Muusikas on tämber omadus,
mis võimaldab eristada erinevaid muusikainstrumente.
Amplituud on võnkekõvera harja kaugus keskjoonest ja iseloomustab helitugevust. Mida suurem amplituud, seda valjem heli.
Heli tekitamise võimsust mõõdetakse vattides (watts).
Helivõnked vajavad levimiseks mingit meediat (kandjat, keskkonda), näiteks õhku (vaakumis
helivõnked levida ei saa). Heli levimiskiirus on erinevate meediate korral erinev ning sõltub
lisaks kõigele veel ka temperatuurist. Toatemperatuuril (20° C) näiteks on heli levimiskiirus
õhus 332 m/s, vees 1490 m/s, graniidis ja marmoris 4000 m/s, terases 5100 m/s, klaasis 5000
m/s ja hõbedas 2700 m/s. Heli kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Järgnevas tabelis on toodud
heli kiirus mõningates ainetes temperatuuril 0° C.
Sagedusriba (frequency response) viitab madalaimatele ja kõrgeimatele sagedustele, mida
antud meedium või seade suudab edastada või vastu võtta.
Dünaamikaulatus ehk lühendatult DNR või DR (Dynamic range) kirjeldab erinevust nõrgima
ja tugevaima signaali vahel, mida antud seade või meedium suudab loomulikult edastada.
Dünaamikaulatust mõõdetakse harilikult detsibellides. Müra (noise) on igasugune soovimatu materjal, mis kaasneb soovitud signaaliga.
Moonutused (distortion) on igasugused muudatused, mis teevad signaali tema originaalkujust
erinevaks.
Loomulikkus (fidelity) on heli, video ja fotorealistlike kujutiste korral kasutatav termin, mis
viitab, kui loomulik on väljundsignaal originaali suhtes. Loomulikkust mõjutavad sagedusriba
(frequency response), müra ja signaali suhe (signal to noise ratio) ning moonutused
(distortion). Ribalaius (bandwidth) on seadme sagedusriba äärmuste erinevus.
Neljas kord kohtuda ning teemaks seekord helitöötlus.
Tunnis on plaanis kasutada tasuta jagatavat Audacity’t (Windowsiga sülearvuti kasutajad võiksid endale installida nii programmi enda kui ka mp3 loomiseks vajaliku Lame mp3 encoder’i http://audacity.sourceforge.net/download/windows).
Eks pisut saab teooriat tunnis kiirelt üle käidud aga lugemist leiab igaüks:
